KUNAN PACHA, 2026 WATA TAQA, KIKINMANTA,
SAQIRINI
50 WATA KUSKACHAKUY SUÑAYNINMANTA
ISKAY PACHAK DOLLARMANTARAQ, 500 DOLLARTAHINA,
CHHANTATAQMI KAYPI QILLQANI,
CHILE LLAQTAY MANA KISPISTIN...
CHINCHA KITIPI MANA RIKUSQA PARA WIQCHUYKUNA
TUKUY LLAQTATA P'AKIRUN,
ÑAWPAQTAQA NORTE CHICOPIM
KIMSA PACHAK KILOMETRO HINA CHIQANTA
CHANTAPASH NORTE GRANDEPISH
VALLENARMUNTA ARICA KAMAN
WARANQA TAWANIQNIYUQ KILOMETRU SUNIYNINPI.
MANAN KAY SUÑAYTA QAQAYKUMANCHU
TUKUY IMAYMANA PASAKUSHQANRAYKU.
LLAKIPI KASPAQA, CHILEPIS RUWAYKUNATAM MAÑAKUN
MANAN SIMILLATAFUANCHU...
Kamachikuqkunapi pisiykaq ruwaykunatam.
Allin Kawsay Suñay
Isla Negra, Alfred Asís Chile
T'ikraq, uyariq qillqaqwan: Alfred Asís
Yachayman apana:
Kay qillqasqap tukuy rakiyninkuna,
qatasqanpa ruwayninpas,
apakunmanmi, waqaychakunmanmi, llikachasqataqmi kanman
k'anchayniyuq, qillqana chaylla yanapaykunawan,
tukuy sunquwan chay niraq kamachisqanta kasukuspa.
Tukuy munaqpaqmi qillqasqa.
Imapas qullqita tarichispaqa,
mañakunmi qillqana kawsaykunapaq, yachaykunapaq
llaqtanchikpi uywaqkuna wiñayninpaq
kay pacha runakunaman yanapananpaq.
Isla Negra, 2026
poeta@alfredasis.cl
www.alfredasis.cl (©) 2024-S-507
Yachayman apana:
Kay qillqasqap tukuy rakiyninkuna,
qatasqanpa ruwayninpas,
apakunmanmi, waqaychakunmanmi, llikachasqataqmi kanman
k'anchayniyuq, qillqana chaylla yanapaykunawan,
tukuy sunquwan chay niraq kamachisqanta kasukuspa.
Tukuy munaqpaqmi qillqasqa.
Imapas qullqita tarichispaqa,
mañakunmi qillqana kawsaykunapaq, yachaykunapaq
llaqtanchikpi uywaqkuna wiñayninpaq
kay pacha runakunaman yanapananpaq.
Isla Negra, 2026
poeta@alfredasis.cl
www.alfredasis.cl (©) 2024-S-507
Qallariy Simi: Pachamama Kunkantaq
Semejantismo Kamachiywan Rikch'akun
Tiyanmi nacionkuna mana mapa qhawasqallachu,
aswanqa ñankunata unay wata purisqanmanta
chaki churasqankunawan reqsisqa.
Kay qillqasqapi p'anqakunaqa
nanayniyuq Chile llaqtap sunqunmi,
kunan pacha musuq pachamamap k'amiyninwan kuyuchisqa.
Kay llakiynikunawan tupaspa,
manataq saqinanpaqchu tapukuy paqarimun
kamachikuq runakunap ruwayninmanta
chanta llapanchikpa qullqinchikpa qhipakuyninmanta.
Semejantismo Kamachiywan Rikch'akun
Tiyanmi nacionkuna mana mapa qhawasqallachu,
aswanqa ñankunata unay wata purisqanmanta
chaki churasqankunawan reqsisqa.
Kay qillqasqapi p'anqakunaqa
nanayniyuq Chile llaqtap sunqunmi,
kunan pacha musuq pachamamap k'amiyninwan kuyuchisqa.
Kay llakiynikunawan tupaspa,
manataq saqinanpaqchu tapukuy paqarimun
kamachikuq runakunap ruwayninmanta
chanta llapanchikpa qullqinchikpa qhipakuyninmanta.
Ayllukuna limpiupi llapa imankuta chinkachiptinkupas,
kamachikuqkuna tantakuna huñunakuypas
hinallaraqmi mikuchkan
askha qullqikunata kikinkunallapaq.
Kay rikch'ayqa sinchi nanaymi, llapa qawarisqanmi,
pisilla qullqi kasqanqa t'aqtantaqmi
kamachiykunapi mana allin puriywan.
Chaywanpas, kay qillqa paqarinmi
cheqaq chanin kawsaypa rikuchiyninmanta.
Yuyarichiwanchikmi allin allichakuykuna
tqariyninqa munakuywanmi hamun
kamachiyta musuqmanta wakichinapaq.
Kaypimi mast'arikun munasqanchik ñan
Semejantismo nisqawanpusasqa:
runamanta ñawpaqta yuyarinapaq
manaraq kikinpaq maskhaspa.
kamachikuqkuna tantakuna huñunakuypas
hinallaraqmi mikuchkan
askha qullqikunata kikinkunallapaq.
Kay rikch'ayqa sinchi nanaymi, llapa qawarisqanmi,
pisilla qullqi kasqanqa t'aqtantaqmi
kamachiykunapi mana allin puriywan.
Chaywanpas, kay qillqa paqarinmi
cheqaq chanin kawsaypa rikuchiyninmanta.
Yuyarichiwanchikmi allin allichakuykuna
tqariyninqa munakuywanmi hamun
kamachiyta musuqmanta wakichinapaq.
Kaypimi mast'arikun munasqanchik ñan
Semejantismo nisqawanpusasqa:
runamanta ñawpaqta yuyarinapaq
manaraq kikinpaq maskhaspa.
Yanapaypa Kawsaynin
Llapan Amawtakunap K'amiyninpi.
Llaqtakunap wiñay kawsayninqa
manam qillqakunchu
kamachikuqkunap hatun wasinkunallapichu,
aswanqa sapa p'unchaw ruwaykunap
cheqaq yuyayninpi
hunt'asqa kawsayninpim.
Pachamama llakiwan p'akikuptinqa,
sinchi llakillawanmi rikukun
iskay pachantinpa t'aqanakusqan:
wakintaq wakchapa sufrisqanta qawan
tiyananmanta allinlla tiyaspalla,
wakaqtaqmi wakinpa nanaynin hap'ikun
mana saqina qayakuyhina
llank'anapaq wañuyninpaqpas.
Llapan Amawtakunap K'amiyninpi.
Llaqtakunap wiñay kawsayninqa
manam qillqakunchu
kamachikuqkunap hatun wasinkunallapichu,
aswanqa sapa p'unchaw ruwaykunap
cheqaq yuyayninpi
hunt'asqa kawsayninpim.
Pachamama llakiwan p'akikuptinqa,
sinchi llakillawanmi rikukun
iskay pachantinpa t'aqanakusqan:
wakintaq wakchapa sufrisqanta qawan
tiyananmanta allinlla tiyaspalla,
wakaqtaqmi wakinpa nanaynin hap'ikun
mana saqina qayakuyhina
llank'anapaq wañuyninpaqpas.
Mana tupaq qunakuykuna,
mana ancha chanin mañakuykunapaq qullqikuna
chanta hatun suñaykuna
llaqtap qullqi waqaychananta llasaqyaq
mana kaqllakama kawsaytam
paqarichin.
Qullqimanta chinkay:
Yanapaykuna
purinapaq qunakuykuna,
mana tupaq yachachiykuna
chanta sapa p'unchaw mikhuykunapaq
hatun kamachikuqkunapi kasqanqa
qawachinmi kamachikuqpa munaynin
karunchasqa kasqanta
runakunap mañakuyninmanta.
Iñiy p'akikuy:
Llaqtap qullqinkuna
pisi runakunallapaq kaptinqa,
runapura kawsay t'inkinakuyqa p'akikunmi.
mana ancha chanin mañakuykunapaq qullqikuna
chanta hatun suñaykuna
llaqtap qullqi waqaychananta llasaqyaq
mana kaqllakama kawsaytam
paqarichin.
Qullqimanta chinkay:
Yanapaykuna
purinapaq qunakuykuna,
mana tupaq yachachiykuna
chanta sapa p'unchaw mikhuykunapaq
hatun kamachikuqkunapi kasqanqa
qawachinmi kamachikuqpa munaynin
karunchasqa kasqanta
runakunap mañakuyninmanta.
Iñiy p'akikuy:
Llaqtap qullqinkuna
pisi runakunallapaq kaptinqa,
runapura kawsay t'inkinakuyqa p'akikunmi.
Kay mana khuyapayakuq kayqa
t'ikranmi chiqap kaqmanta
munasqanchik kawsay kamachiyta.
Pacha kamachiy p'akikuy
chanta kutichiy
kikin ruwaywan.
Kunan pacha pachamamap sasachakuynin
qawachiwanchikmi
yanapaykuna necesitakusqanta
rimayllamanta aswan.
Llakiyniyuq pacha kaptinqa,
sapa runap munakuyninqa
manam allinpaqchu qhawarikunman.
Saqiy chanta kikin kawsay:
Kikinpa munayninmanta qullqita saqiy —
warmi-qhari kawsay suñayhina —
qawachinmi hatun kayninta
runap llakinta kuska apaspa.
t'ikranmi chiqap kaqmanta
munasqanchik kawsay kamachiyta.
Pacha kamachiy p'akikuy
chanta kutichiy
kikin ruwaywan.
Kunan pacha pachamamap sasachakuynin
qawachiwanchikmi
yanapaykuna necesitakusqanta
rimayllamanta aswan.
Llakiyniyuq pacha kaptinqa,
sapa runap munakuyninqa
manam allinpaqchu qhawarikunman.
Saqiy chanta kikin kawsay:
Kikinpa munayninmanta qullqita saqiy —
warmi-qhari kawsay suñayhina —
qawachinmi hatun kayninta
runap llakinta kuska apaspa.
Qawachiypa chanin:
Kay niraq ruwaykunaqa
k'anchayhina kanku
kamachikuqkunapaq yuyarichiyhina:
cheqaq masi yanapayqa manam rimakunallachu,
aswanqa ruwakunmi kikinpa kaqninta saqispa
llapanchikpa kawsayninta huñunapaq.
Allin kawsayman t'ikrana ñan:
Kay rikuchisqa t'aqanakuyqa
qawachinmi mana saqina ñanta
llaqtapaqpas kamachikuqkunapaqpas.
Llaqtata huñumuyqa
manam qullqillatachu mañakun,
aswanqa kutirichinmi yanapay munayta
sapa masikta makita mast'arispa.
Kay niraq ruwaykunaqa
k'anchayhina kanku
kamachikuqkunapaq yuyarichiyhina:
cheqaq masi yanapayqa manam rimakunallachu,
aswanqa ruwakunmi kikinpa kaqninta saqispa
llapanchikpa kawsayninta huñunapaq.
Allin kawsayman t'ikrana ñan:
Kay rikuchisqa t'aqanakuyqa
qawachinmi mana saqina ñanta
llaqtapaqpas kamachikuqkunapaqpas.
Llaqtata huñumuyqa
manam qullqillatachu mañakun,
aswanqa kutirichinmi yanapay munayta
sapa masikta makita mast'arispa.
Munayniyuqkunaq saqisqanmanta,
aswan atiyniyuq kutichiyqa
kanmi kawsayninpi
pisi qullqilla kawsay.
Alfred Asís
purimunmi sapa ch'ikuta
para unuyuq chinkachisqa p'itikunata
kay mit'api, rikurqanmi
pisiykuqkunata, urqukuna chawpi llaqtakunata,
k'uchukunata p'akikuq purinankunata,
paray unu mana churasqanta
ch'aki pampaman,
kay pacha aswan ch'aki pampaman;
rikurqanmi
kimsa chunka wata purispan
Chile pampa chawpipi, runakunap pisiykwasqanta,
ch'aki t'ika wasikunata, mawk'a q'iru wasikunata
ch'aki pampap uranpi q'ipiqkunata.
aswan atiyniyuq kutichiyqa
kanmi kawsayninpi
pisi qullqilla kawsay.
Alfred Asís
purimunmi sapa ch'ikuta
para unuyuq chinkachisqa p'itikunata
kay mit'api, rikurqanmi
pisiykuqkunata, urqukuna chawpi llaqtakunata,
k'uchukunata p'akikuq purinankunata,
paray unu mana churasqanta
ch'aki pampaman,
kay pacha aswan ch'aki pampaman;
rikurqanmi
kimsa chunka wata purispan
Chile pampa chawpipi, runakunap pisiykwasqanta,
ch'aki t'ika wasikunata, mawk'a q'iru wasikunata
ch'aki pampap uranpi q'ipiqkunata.
Kimsa chunka watapi Chile suyunta purimuqpa qhawariyninqa
kunanqa samarinmi huk pachamama
unumanta sasachakuymanta t'ikrakusqanpi.
Kay pachap aswan ch'aki pampanpiqa,
mana rikusqa parakuna qallariymi
pachata musuqmanta t'ikran.
Pachap yuyariynin:
Kimsa chunka wata
purisqanpi suyunta watukuspa,
huñusqa qawachiyqa
rikuchinmi lliw sumaq kasqanta llakipaq kasqantapas:
T'ikrakusqa pacha:
Ñawpaq ch'aki pampasqa
kunanqa parakunawanmi tupachkan.
kunanqa samarinmi huk pachamama
unumanta sasachakuymanta t'ikrakusqanpi.
Kay pachap aswan ch'aki pampanpiqa,
mana rikusqa parakuna qallariymi
pachata musuqmanta t'ikran.
Pachap yuyariynin:
Kimsa chunka wata
purisqanpi suyunta watukuspa,
huñusqa qawachiyqa
rikuchinmi lliw sumaq kasqanta llakipaq kasqantapas:
T'ikrakusqa pacha:
Ñawpaq ch'aki pampasqa
kunanqa parakunawanmi tupachkan.
Wasi llakikuy:
Llaqtakuna, ñawpaq wasiyuq
t'ika wasi mawk'a q'iruyuq,
tarinku
p'allta pampa uranpi
kunan pacha sinchita p'akikuq unuyuq.
Ñanpa qawachisqan llakipi:
Mayqenpas purimuq
kay p'itikunata t'ikraspaqa
yachanmi runakunap pisiykaqnin mana pisi kasqanta,
aswanqa uyakunam wasikunam phaqllapi kasqanta
ch'in pampapi sapallankupaq.
Kay qawariyqa
quwanmi sapalla kawsaymanta
imaynam kawsayta kutichina kasqanmanta
yuyaymanayta.
Llaqtakuna, ñawpaq wasiyuq
t'ika wasi mawk'a q'iruyuq,
tarinku
p'allta pampa uranpi
kunan pacha sinchita p'akikuq unuyuq.
Ñanpa qawachisqan llakipi:
Mayqenpas purimuq
kay p'itikunata t'ikraspaqa
yachanmi runakunap pisiykaqnin mana pisi kasqanta,
aswanqa uyakunam wasikunam phaqllapi kasqanta
ch'in pampapi sapallankupaq.
Kay qawariyqa
quwanmi sapalla kawsaymanta
imaynam kawsayta kutichina kasqanmanta
yuyaymanayta.
Sapa kutilla kaynin:
Chile ñankunapi puriyqa
qawachinmi pacha llakikunap chiri kayninta
kamachikuqpa yupayninmanta
aswan sunqunpi.
Mana yuyayniyuqpa t'aqakuynin:
Kay llakikunap qallariyninpi — imaynam ayllukuna tukuy imata chinkachinku — rikukunmi mana chinkachina karu kay
p'akikuy pampamanta
karu kamachikuqkunamanta.
Imakunatam qawachina?
Kunan ruwanaykunaqa kaykunanmi:
unu huñuna qochakunata ruway,
mana wasichanapaq kamachiyta churay
imamanta mancharikuq kitipi
chanta t'ijsinapaq k'uchukunata kachay
unuta llaqtakunamanta karunchanapaq.
Chile ñankunapi puriyqa
qawachinmi pacha llakikunap chiri kayninta
kamachikuqpa yupayninmanta
aswan sunqunpi.
Mana yuyayniyuqpa t'aqakuynin:
Kay llakikunap qallariyninpi — imaynam ayllukuna tukuy imata chinkachinku — rikukunmi mana chinkachina karu kay
p'akikuy pampamanta
karu kamachikuqkunamanta.
Imakunatam qawachina?
Kunan ruwanaykunaqa kaykunanmi:
unu huñuna qochakunata ruway,
mana wasichanapaq kamachiyta churay
imamanta mancharikuq kitipi
chanta t'ijsinapaq k'uchukunata kachay
unuta llaqtakunamanta karunchanapaq.
Kamachiy Allichaykuna
Pacha Llakikunaman Tupachispa.
Yachaymi qawachin
allichaykunata ñawpaqta qawanapaq.
Pacha kamachiy mañakunmi
t'aqata musuqmanta wakichinapaq:
Unu huñuna qochakuna:
Ruway
unu huñuna pampakunata
allin tarisqapi
hatun unu apakuykuna
ama lliw llaqtaman
hunt'anankupaq.
T'ijsinapaq k'uchukuna:
Allichay
unu purinapaq p'itikunata
mana unu lluqsichispa
llaqtakunata
qispichinapaq.
Pacha Llakikunaman Tupachispa.
Yachaymi qawachin
allichaykunata ñawpaqta qawanapaq.
Pacha kamachiy mañakunmi
t'aqata musuqmanta wakichinapaq:
Unu huñuna qochakuna:
Ruway
unu huñuna pampakunata
allin tarisqapi
hatun unu apakuykuna
ama lliw llaqtaman
hunt'anankupaq.
T'ijsinapaq k'uchukuna:
Allichay
unu purinapaq p'itikunata
mana unu lluqsichispa
llaqtakunata
qispichinapaq.
P'itikunaqa yuyayniyuqmi
runakunam ichaqa mana.
Mana wasichanapaq kamachiy
imamanta mancharikuq kitipi:
Kamachiy
sinchi qillqasqakuna
amaña wasichanankupaq
p'itikunap patanpi, ch'aki qhichwakunapi
chanta unup apasqan kitikunapi.
Kay ruwaykunata ñawpaqman churanachu?
Hatun kaptinkupas,
apamunmi hatun qullqita
pisi qullqiyuq Chile suyuman.
Qullqi chaskiyqa teqsimuyumanta qawarikuyniyuqmi,
chaymi tupachiwanchik
runakunawan
mana aswan qullqi munayniyuqkunawan
tukuyninpipas, pisilla
wiñasqanman chaskikunapaq.
runakunam ichaqa mana.
Mana wasichanapaq kamachiy
imamanta mancharikuq kitipi:
Kamachiy
sinchi qillqasqakuna
amaña wasichanankupaq
p'itikunap patanpi, ch'aki qhichwakunapi
chanta unup apasqan kitikunapi.
Kay ruwaykunata ñawpaqman churanachu?
Hatun kaptinkupas,
apamunmi hatun qullqita
pisi qullqiyuq Chile suyuman.
Qullqi chaskiyqa teqsimuyumanta qawarikuyniyuqmi,
chaymi tupachiwanchik
runakunawan
mana aswan qullqi munayniyuqkunawan
tukuyninpipas, pisilla
wiñasqanman chaskikunapaq.
Qullqimanta Sasachakuy
Wiñaypaq Sayayninwan.
Qullqi waqaychanap kashan
sasachakuyninqa
qawachinmi sunqu p'akikuyta.
Huk lawnimanta, kamachiy
ruwaypa usqhayninqa manam saqinmanchu
qhispichinapaq; huk lawnimanta,
suyunchikqa tupachkanmi
qullqi huñuyqa
hunt'asqa kasqanman.
Qullqi llasay chanta t'aqanakuy:
Impuestos nisqaqa cheqaqmi.
Runakuna nanayniyuq
kawsay patapi kashaspa
mana munankuchu musuq qullqi mañakuyta,
yuyaspa llasayqa
sapa kuti kikin wasallapitaqmi kashasqanta.
Wiñaypaq Sayayninwan.
Qullqi waqaychanap kashan
sasachakuyninqa
qawachinmi sunqu p'akikuyta.
Huk lawnimanta, kamachiy
ruwaypa usqhayninqa manam saqinmanchu
qhispichinapaq; huk lawnimanta,
suyunchikqa tupachkanmi
qullqi huñuyqa
hunt'asqa kasqanman.
Qullqi llasay chanta t'aqanakuy:
Impuestos nisqaqa cheqaqmi.
Runakuna nanayniyuq
kawsay patapi kashaspa
mana munankuchu musuq qullqi mañakuyta,
yuyaspa llasayqa
sapa kuti kikin wasallapitaqmi kashasqanta.
Mana allin t'aqasqawan t'aqanakuynin:
Runakunap llakikuyninqa yapakunmi
rikuspa, mana qullqi kanchu nispalla,
kamachikuqkuna wasipi
apakunku achka qullqikunata
kikin hatun suñaykunapaq,
hatun p'unchaw mikuykunapaq chanta mana allin
kamachikuqkunap munayninpaq.
Wiñaypa pisiyakuynin:
Pisi qullqi huñuyninwan
impuestos sayk'usqanrayku chanta kamachikuqpa
mana allin ruwayninpi qullqi chinkayninwan,
cheqaq allichaykunaqa
pisi p'itikunapaqqa
pisiyakunmi mana allinta aypaspa.
Runakunap llakikuyninqa yapakunmi
rikuspa, mana qullqi kanchu nispalla,
kamachikuqkuna wasipi
apakunku achka qullqikunata
kikin hatun suñaykunapaq,
hatun p'unchaw mikuykunapaq chanta mana allin
kamachikuqkunap munayninpaq.
Wiñaypa pisiyakuynin:
Pisi qullqi huñuyninwan
impuestos sayk'usqanrayku chanta kamachikuqpa
mana allin ruwayninpi qullqi chinkayninwan,
cheqaq allichaykunaqa
pisi p'itikunapaqqa
pisiyakunmi mana allinta aypaspa.
Allin kamachiykuna
wakmanta qawanapaq.
Kay sasachakuymanta lluqsiyqa
manam sayk'uchiychu impuestowan,
aswanqa hatun khuchunatam mañakun
mamallaqtap qullqinmanta.
Sichus qullqi mana allinta apakusqa
kamachikuq wasipi kutirichisqa kanman
yanapay tarinapaq, mama llaqtaqa
charinmanmi qullqita
hatun ruwaykunata ruwanapaq
ayllukuna mana sasachakuspa.
Kunan mama llaqtap qullqinkunap wakmanta t'aqakuynin
hunt'anchu
kay hatun ruwaykunata qullqichanapaq
mana musuq impuesto kaptin?
wakmanta qawanapaq.
Kay sasachakuymanta lluqsiyqa
manam sayk'uchiychu impuestowan,
aswanqa hatun khuchunatam mañakun
mamallaqtap qullqinmanta.
Sichus qullqi mana allinta apakusqa
kamachikuq wasipi kutirichisqa kanman
yanapay tarinapaq, mama llaqtaqa
charinmanmi qullqita
hatun ruwaykunata ruwanapaq
ayllukuna mana sasachakuspa.
Kunan mama llaqtap qullqinkunap wakmanta t'aqakuynin
hunt'anchu
kay hatun ruwaykunata qullqichanapaq
mana musuq impuesto kaptin?
Tiyanmi munaypas kamachiypas qullqita t'aqanapaq,
ichaqa sasam,
kamachikuqkuna mana huk yuyayniyuq kasqankurayku;
kikillankupaq allin kaqlla
churasqa kanqa.
Kamachikuq runakunaqa
ruwanku iñisqankuman hinallam
manam yuyaymanayman hinachu.
Kamachikuqpa Iñiynin Pacha Kamachiy Mallsanpi:
Hatun hark'akuqqa manam qullqi pisi kaychu,
aswanqa partido iñiypa llasayninmi.
Sapa kutim paykuna purinku
sinchi kamachiykunawan,
ayllukunap allin kawsayninta saqispa
kikinkunap munayninrayku.
ichaqa sasam,
kamachikuqkuna mana huk yuyayniyuq kasqankurayku;
kikillankupaq allin kaqlla
churasqa kanqa.
Kamachikuq runakunaqa
ruwanku iñisqankuman hinallam
manam yuyaymanayman hinachu.
Kamachikuqpa Iñiynin Pacha Kamachiy Mallsanpi:
Hatun hark'akuqqa manam qullqi pisi kaychu,
aswanqa partido iñiypa llasayninmi.
Sapa kutim paykuna purinku
sinchi kamachiykunawan,
ayllukunap allin kawsayninta saqispa
kikinkunap munayninrayku.
Kamachiykunaq Hark'akuynin
Allin Yuyaypaq.
Iñiy t'aqanakuy:
Iñiynillapi rimakushaptinqa,
cheqaq kawsayqa allin kutichiykunatam mañakun.
Partido yupaykuna:
Sasachakuyqa
qullqita allichanapaq
tiyanmi sapa t'aqapi
atiyninta sayachisqanrayku,
chaymi imapas t'ikrayqa
unaychan, p'akikunpas.
Allin yuyay pisi kay:
Iñiynillapi ruway
allin yuyaywan kutichinap rantipi
chanta pacha llakiyniyuq mama llaqtapi,
t'aqan t'aqanmi kamachikuqkunata
llaqtap mañakuyninmanta.
Allin Yuyaypaq.
Iñiy t'aqanakuy:
Iñiynillapi rimakushaptinqa,
cheqaq kawsayqa allin kutichiykunatam mañakun.
Partido yupaykuna:
Sasachakuyqa
qullqita allichanapaq
tiyanmi sapa t'aqapi
atiyninta sayachisqanrayku,
chaymi imapas t'ikrayqa
unaychan, p'akikunpas.
Allin yuyay pisi kay:
Iñiynillapi ruway
allin yuyaywan kutichinap rantipi
chanta pacha llakiyniyuq mama llaqtapi,
t'aqan t'aqanmi kamachikuqkunata
llaqtap mañakuyninmanta.
Kay p'akikuy chawpipi, ¿imaynatan t'aqana kamachiy wasita llaqtap mañakuyninman tupanapaq?
Sapalla ñanqa musuq kamachikuqta paqarichiymi, allin yuyayniyuq yachachisqata, llaqtap allinninta yuyariq manataq kikillanpaqchu; t'ikrakuyniyuq runakunata akllaq, ahinataq: amañá sinchi qullqi mañaq kamachikuq wasita saqinapaq.
"Semejantistas" nisqa runakunatam munanchik, hukta, iskayta, kimsata yuyariq runakuna, llaqtapaq ñawpaqta, manaraq kikinkunapaq hina.
Sapalla ñanqa musuq kamachikuqta paqarichiymi, allin yuyayniyuq yachachisqata, llaqtap allinninta yuyariq manataq kikillanpaqchu; t'ikrakuyniyuq runakunata akllaq, ahinataq: amañá sinchi qullqi mañaq kamachikuq wasita saqinapaq.
"Semejantistas" nisqa runakunatam munanchik, hukta, iskayta, kimsata yuyariq runakuna, llaqtapaq ñawpaqta, manaraq kikinkunapaq hina.
Kamachiypi sumaq kawsayta t'ikranapaq chanta ayllup allinninta ñawpaqman churanapaq mañakuyqa allin yanapanapaq qayanqam.
Llaqta yanapanakuypaq yachaykunata, kamachiy wasikunap ruwayninta chanta Chile mama llaqtap demokratikanpi t'ikrana mañakuykunata astawan yachanaykipaqqa, qhawamunki nacionpa tukuy runakunap yachay wasinta utaq qhawaymanki Chile suyup Contraloría General nisqanpa kamachisqan allin puriy qillqasqakunata.
Llaqta yanapanakuypaq yachaykunata, kamachiy wasikunap ruwayninta chanta Chile mama llaqtap demokratikanpi t'ikrana mañakuykunata astawan yachanaykipaqqa, qhawamunki nacionpa tukuy runakunap yachay wasinta utaq qhawaymanki Chile suyup Contraloría General nisqanpa kamachisqan allin puriy qillqasqakunata.
Siembra de Asís
Siembra de Asís y Poetas del mundo
TODOS LIBRES PARA IMPRIMIR Y LEER EN:
https://www.alfredasis.cl/index_convocando.htm
Libros de Alfred Asís:
“Encuentro con Pablo Neruda”
“Fábrica de letras del alma”
“Cien cielos de Isla Negra”
“Poesía sensible y un cuento de gatos”
“El bosque en peligro”
“Hijos benditos”
“Chile Brasil Irmãs Poetas”
“Chile hecho Poesía”
¿Por qué Padre?
“Sensibilidades”
“Muchas cosas del alma”
“A mi tierra”
“Marcha por la paz”
“Dueto maravilloso”
Con Sandra Galante de Brasil
TODOS LIBRES PARA IMPRIMIR Y LEER EN:
https://www.alfredasis.cl/index_convocando.htm
Libros de Alfred Asís:
“Encuentro con Pablo Neruda”
“Fábrica de letras del alma”
“Cien cielos de Isla Negra”
“Poesía sensible y un cuento de gatos”
“El bosque en peligro”
“Hijos benditos”
“Chile Brasil Irmãs Poetas”
“Chile hecho Poesía”
¿Por qué Padre?
“Sensibilidades”
“Muchas cosas del alma”
“A mi tierra”
“Marcha por la paz”
“Dueto maravilloso”
Con Sandra Galante de Brasil
Siembra de Asís (Cont.)
“Almas desnudas, cuerpos ardientes”
con Astrid Sofía de Colombia
“Amor desde el alma”
Con Rossibel Ipanaqué de Perú
“Mensajes y poesía”
“Amor puro, puro amor”
“Mi paso por la patagonia chilena”
“Cosecha de Isla Negra”
“Gatos rescatados”
“Encuentro con Rapa Nui”
“Poesía y relato”
“Deseos ardientes”
“Gráfica poética I”
“Gráfica poética II”
“Gráfica poética III”
“Encuentro con César Vallejo”
“Del alma y de la tierra”
“Títulos sugeridos” Sugeridos por poetas
con Astrid Sofía de Colombia
“Amor desde el alma”
Con Rossibel Ipanaqué de Perú
“Mensajes y poesía”
“Amor puro, puro amor”
“Mi paso por la patagonia chilena”
“Cosecha de Isla Negra”
“Gatos rescatados”
“Encuentro con Rapa Nui”
“Poesía y relato”
“Deseos ardientes”
“Gráfica poética I”
“Gráfica poética II”
“Gráfica poética III”
“Encuentro con César Vallejo”
“Del alma y de la tierra”
“Títulos sugeridos” Sugeridos por poetas
Siembra de Asís
“Epígrafes, frases y otros”
sugeridos por poetas
“Encuentro con Pablo Neruda, español-portugués”
“Puro amor, amor puro”
“Filosofía simple”
“Filosofando con las aves de Isla Negra”
“Espíritu de Isla Negra”
“Comportamientos”
“De mar a cordillera” con Yaky García
“Poesía a dos versos”
“Palabras Del alma”
“Cartas de amor”
“Primavera en tus ojos”
“Cuentitos reales de gatitos de Isla Negra”
“Reflexionando”
“La historia de Camil”
“Buenas enseñanzas y picardías”
sugeridos por poetas
“Encuentro con Pablo Neruda, español-portugués”
“Puro amor, amor puro”
“Filosofía simple”
“Filosofando con las aves de Isla Negra”
“Espíritu de Isla Negra”
“Comportamientos”
“De mar a cordillera” con Yaky García
“Poesía a dos versos”
“Palabras Del alma”
“Cartas de amor”
“Primavera en tus ojos”
“Cuentitos reales de gatitos de Isla Negra”
“Reflexionando”
“La historia de Camil”
“Buenas enseñanzas y picardías”
Siembra de Asís
“Mensajes”
“Rapa Nui”
“Rumbo a lo incierto”
“Extinción o realidad”
“La historia del Michu”
“Un cuento de gatos”
“Peligro en el altiplano”
“Hamed”
“¿Qué?”
“Sueños intactos”
“Entre conciencia y alma”
“Alma de Chile”
“Homenaje a César Vallejo”
“Asís y Neruda”
“Gatitas hermanas”
“El Naturista antiguo de Santiago”
“El desierto desolado”
“Fabulitas de Asís”
“Asís Semejantista”
“Rapa Nui”
“Rumbo a lo incierto”
“Extinción o realidad”
“La historia del Michu”
“Un cuento de gatos”
“Peligro en el altiplano”
“Hamed”
“¿Qué?”
“Sueños intactos”
“Entre conciencia y alma”
“Alma de Chile”
“Homenaje a César Vallejo”
“Asís y Neruda”
“Gatitas hermanas”
“El Naturista antiguo de Santiago”
“El desierto desolado”
“Fabulitas de Asís”
“Asís Semejantista”
Asís y Neruda
“Homenaje a Pablo Neruda” en:
Audio-video y texto
https://www.alfredasis.cl/ASISYNERUDA.htm
Español, chino, inglés, holandés, noruego, danés, mapudungo, suajilis, quechua, rapa nui, griego, finlandés, turco, rumano, hindí, aymara, portugués, sueco, coreano, árabe, japonés, francés, alemán e italiano.
CANCIÓN Y POESÍA de Alfred Asís
Registro de Obra Literaria (libro) titulada: HOMENAJE A PABLO NERUDA. Número: 2025-A-5202.
Audio-video y texto
https://www.alfredasis.cl/ASISYNERUDA.htm
Español, chino, inglés, holandés, noruego, danés, mapudungo, suajilis, quechua, rapa nui, griego, finlandés, turco, rumano, hindí, aymara, portugués, sueco, coreano, árabe, japonés, francés, alemán e italiano.
CANCIÓN Y POESÍA de Alfred Asís
Registro de Obra Literaria (libro) titulada: HOMENAJE A PABLO NERUDA. Número: 2025-A-5202.
Asís, Semejantistas
POETAS, ESCRITORES Y NIÑOS DEL MUNDO
Libre acceso y para imprimir:
TODOS LOS LIBROS PUBLICADOS LIBRES
Antologías-recopilaciones
“UN POEMA A PABLO NERUDA”
“MIL POEMAS A PABLO NERUDA”
“MIL POEMAS A CÉSAR VALLEJO”
“MIL POEMAS A MIGUEL HERNÁNDEZ”
“MIL POEMAS A JOSÉ MARTÍ”
“MIL POEMAS A ÓSCAR ALFARO”
“MIL POEMAS A SOR TERESA DE CALCUTA”
“A GABRIEL GARCÍA MÁRQUEZ”
Libre acceso y para imprimir:
TODOS LOS LIBROS PUBLICADOS LIBRES
Antologías-recopilaciones
“UN POEMA A PABLO NERUDA”
“MIL POEMAS A PABLO NERUDA”
“MIL POEMAS A CÉSAR VALLEJO”
“MIL POEMAS A MIGUEL HERNÁNDEZ”
“MIL POEMAS A JOSÉ MARTÍ”
“MIL POEMAS A ÓSCAR ALFARO”
“MIL POEMAS A SOR TERESA DE CALCUTA”
“A GABRIEL GARCÍA MÁRQUEZ”
Asís, niños y Poetas del mundo
“Los niños de la Escuela Poeta Neruda de Isla Negra”
“HOMENAJE A VINICIUS DE MORAES”
“CENTENARIO DE NICANOR PARRA”
“HOMENAJE A CÉSAR ALVA LESCANO”
“HOMENAJE A LA MUJER DE BOLIVIA”
“¿POR QUÉ, MÉXICO” A LOS DE AYOTZINAPA
“HOMENAJE A ANA FRANK”
“HOMENAJE A MARA L. GARCÍA”
“HOMENAJE A LUIS WEINSTEIN”
“Epígrafes”
“Títulos sugeridos”
“Homenaje a Túpac Amaru”
“Homenaje a las voces celestiales”
“HOMENAJE A VINICIUS DE MORAES”
“CENTENARIO DE NICANOR PARRA”
“HOMENAJE A CÉSAR ALVA LESCANO”
“HOMENAJE A LA MUJER DE BOLIVIA”
“¿POR QUÉ, MÉXICO” A LOS DE AYOTZINAPA
“HOMENAJE A ANA FRANK”
“HOMENAJE A MARA L. GARCÍA”
“HOMENAJE A LUIS WEINSTEIN”
“Epígrafes”
“Títulos sugeridos”
“Homenaje a Túpac Amaru”
“Homenaje a las voces celestiales”
Asís, niños y Poetas del mundo
“Identidad de los pueblos”
“Homenaje a Martin Luther King”
“Homenaje José Carlos Mariátegui”
“Sociedades enfermas”
“Homenaje a Jorge Luis Borges”
“Homenaje a Víctor Jara”
“A los niños de Siria”
“Homenaje a Mario Benedetti”
“El agua de vida”
“Poetas y niños en navidad”
“Todos somos África”
“Cartas a Donald Trump”
“Homenaje a Martin Luther King”
“Homenaje José Carlos Mariátegui”
“Sociedades enfermas”
“Homenaje a Jorge Luis Borges”
“Homenaje a Víctor Jara”
“A los niños de Siria”
“Homenaje a Mario Benedetti”
“El agua de vida”
“Poetas y niños en navidad”
“Todos somos África”
“Cartas a Donald Trump”
Asís, niños y Poetas del mundo
“Homenaje a Diana de Gales”
“Pachacútec y Atahualpa”
“103 Años de Nicanor Parra”
“I SEMILLERO MISTRALIANO”
“Homenaje a Ciro Alegría”
“Homenaje a Benito Juárez”
“Homenaje a Poli Délano”
“Niños de México y Sor Teresa de Calcuta”
“Un borde azul para Bolivia”
“Centenario de Violeta Parra”
“Pachacútec y Atahualpa”
“103 Años de Nicanor Parra”
“I SEMILLERO MISTRALIANO”
“Homenaje a Ciro Alegría”
“Homenaje a Benito Juárez”
“Homenaje a Poli Délano”
“Niños de México y Sor Teresa de Calcuta”
“Un borde azul para Bolivia”
“Centenario de Violeta Parra”
Asís, niños y Poetas del mundo
“Susurros al oído”
“Décimas y otras letras a la paz”
“Gracias a la vida” (MOMENTOS)
“Centenario de César Alva Lescano”
“Insólita esperanza” LA PAZ EN COREA
“Homenaje cascos blancos de Siria”
“Sonetos y otras letras”
“IV Semillero Vallejiano”
“Décimas y otras letras a la paz”
“Gracias a la vida” (MOMENTOS)
“Centenario de César Alva Lescano”
“Insólita esperanza” LA PAZ EN COREA
“Homenaje cascos blancos de Siria”
“Sonetos y otras letras”
“IV Semillero Vallejiano”
Asís, niños y Poetas del mundo
“Todos somos culpables”
“De la tierra al cielo”
“Los poetas en navidad”
“Buenos deseos para el 2019”
¿Qué pasa contigo Venezuela?
“Color de piel”
“Bendita naturaleza”
“Amor y semejanza”
Concurso, creación “VersAsís”
Fidel Alcántara Lévano miles de poemas
“VersAsís a personajes”
“Los niños de Cali-Colombia”
“Homenaje al día de la tierra”
“Amor de mar a cordillera”
“De la tierra al cielo”
“Los poetas en navidad”
“Buenos deseos para el 2019”
¿Qué pasa contigo Venezuela?
“Color de piel”
“Bendita naturaleza”
“Amor y semejanza”
Concurso, creación “VersAsís”
Fidel Alcántara Lévano miles de poemas
“VersAsís a personajes”
“Los niños de Cali-Colombia”
“Homenaje al día de la tierra”
“Amor de mar a cordillera”
Asís, niños y Poetas del mundo
Memorial de Isla Negra “Danilo Sánchez Lihón”
II Semillero Mistraliano (Niños de Chile)
Jairo Dealba “VersAsís”
Homenaje al aniversario de la muerte de Neruda
Homenaje a Víctor Paz Estenssoro
Escuela 80523 niños de Santiago de Chuco
Colegio César Vallejo niños de Santiago de Chuco
Colegio Idelfonso
Colegio Karl Weiss
Colegio Virgen de la puerta
II Semillero Mistraliano (Niños de Chile)
Jairo Dealba “VersAsís”
Homenaje al aniversario de la muerte de Neruda
Homenaje a Víctor Paz Estenssoro
Escuela 80523 niños de Santiago de Chuco
Colegio César Vallejo niños de Santiago de Chuco
Colegio Idelfonso
Colegio Karl Weiss
Colegio Virgen de la puerta
Asís, niños y Poetas del mundo
Homenaje a la “COP25”
“Semejantistas” 2020
Homenaje a médicos y enfermeros COVID-19
Homenaje a “Marco Martos Carrera”
Homenaje a “Fidel Alcántara Lévano”
Homenaje a Leoncio Bueno
Homenaje a Víctor José la Chira
Homenaje a Octavio Paz
Homenaje a los poetas de Brasil
Primavera 2024
Poetas de paz 2024
Semillero de los niños y adolescentes por la paz
Homenaje a Pepe Mujica de Uruguay
Homenaje a María Edwards McClure
“Semejantistas” 2020
Homenaje a médicos y enfermeros COVID-19
Homenaje a “Marco Martos Carrera”
Homenaje a “Fidel Alcántara Lévano”
Homenaje a Leoncio Bueno
Homenaje a Víctor José la Chira
Homenaje a Octavio Paz
Homenaje a los poetas de Brasil
Primavera 2024
Poetas de paz 2024
Semillero de los niños y adolescentes por la paz
Homenaje a Pepe Mujica de Uruguay
Homenaje a María Edwards McClure
Semillero mundial 2024
Año de la paz 2025-1
Año de la paz 2025-2
Año de la paz 2025-3
Premio edición: Gabriela Barraza
Homenaje a Carlos Augusto Salaverry
Homenaje a Víctor Hugo
Año de la paz 2025-1
Año de la paz 2025-2
Año de la paz 2025-3
Premio edición: Gabriela Barraza
Homenaje a Carlos Augusto Salaverry
Homenaje a Víctor Hugo
VersAsís, estructura y premios
Los “VersAsís” son una forma poética.
Estructura de 8 versos con escala de palabras desde dos a cuatro y termina con dos.
Características principales de esta forma de escritura:
Estructura: Algo importante que se ha sucedido en la creación de nuevas formas literarias son los VersAsís una composición de 8 versos con escala de palabras desde dos a cuatro y sigue con cuatro y termina con dos, en la cual es posible desarrollar un concepto, un título.
Estructura de 8 versos con escala de palabras desde dos a cuatro y termina con dos.
Características principales de esta forma de escritura:
Estructura: Algo importante que se ha sucedido en la creación de nuevas formas literarias son los VersAsís una composición de 8 versos con escala de palabras desde dos a cuatro y sigue con cuatro y termina con dos, en la cual es posible desarrollar un concepto, un título.
Asís, niños y Poetas del mundo
El principal libro de Concepción mundial tuvo mil VersAsís y en las antologías se ha seguido escribiendo sobre el mismo lo cual me llevó a entregar premios por su trabajo al escritor José Hilton Rosa de Brasil y a Eric Cobas de Cuba, además de ser premiados otros 15 con su propio libro de VersAsís conteniendo 50 de sus creaciones.
Todos publicados en mi página.
www.alfredasis.cl
Todos publicados en mi página.
www.alfredasis.cl
Asís, niños y Poetas del mundo
Los VersAsís
Accesibilidad:
Diseñados para ser accesibles
a personas de todas las edades,
combinando estructura precisa
con libertad creativa.
Ejemplo, VersAsís en homenaje a Gabriela Mistral
y su Valle de Elqui
Por Magali Aguilar Solorza
El Legado de la Tierra
Elqui
Ella sube,
cada cumbre;
cual blanca nube,
como una fiel costumbre.
En el cerro vigila,
su luz observando,
paz destila,
va amando.
Accesibilidad:
Diseñados para ser accesibles
a personas de todas las edades,
combinando estructura precisa
con libertad creativa.
Ejemplo, VersAsís en homenaje a Gabriela Mistral
y su Valle de Elqui
Por Magali Aguilar Solorza
El Legado de la Tierra
Elqui
Ella sube,
cada cumbre;
cual blanca nube,
como una fiel costumbre.
En el cerro vigila,
su luz observando,
paz destila,
va amando.
Premios edición 50 VersAsís
Premios edición de “VersAsís”
50 "VersAsís" Ana María Galván Rocha
50 "VersAsís" Mara L. García
50 "VersAsís" Justo A. Pérez Betancourt
50 "VersAsís" Elisa Barth
50 "VersAsís" Damaris Marrero Lupo
50 "VersAsís" Maura Sánchez Benites
50 "VersAsís" José Hilton Rosa
50 "VersAsís" Fidel Alcántara Lévano
50 "VersAsís" Conceição Maciel
50 "VersAsís" Ernestina Lumher
50 "VersAsís" Magali Aguilar Solorza
50 "VersAsís" Ernesto R. del Valle
50 “VersAsís” Paulo Vasconcellos
50 “VersAsís” Rossibel Ipanaqué Madrid
50 "VersAsís" Ana María Galván Rocha
50 "VersAsís" Mara L. García
50 "VersAsís" Justo A. Pérez Betancourt
50 "VersAsís" Elisa Barth
50 "VersAsís" Damaris Marrero Lupo
50 "VersAsís" Maura Sánchez Benites
50 "VersAsís" José Hilton Rosa
50 "VersAsís" Fidel Alcántara Lévano
50 "VersAsís" Conceição Maciel
50 "VersAsís" Ernestina Lumher
50 "VersAsís" Magali Aguilar Solorza
50 "VersAsís" Ernesto R. del Valle
50 “VersAsís” Paulo Vasconcellos
50 “VersAsís” Rossibel Ipanaqué Madrid
Premios edición 50 VersAsís
50 “VersAsís” Roselena de Fátima Nunes F.
50 “VersAsís” Bella Clara Ventura
50 “VersAsís” Ariel Batista Odorio
2-50 “VersAsís” Ariel Batista Odorio
2-50 “VersAsís” Mariela Hung Sue
2-50 “VersAsís” Magali Aguilar Solorza
2-50 “VersAsís” Mariela Hung Sue
50 “VersAsís” Roberto Conde
50 “VersAsís” Zoraya Ortiz
3-50 “VersAsís” Magali Aguilar Solorza
2-50 “VersAsís” Roberto Conde
3-50 “VersAsís” Ariel Batista Odorio
50 “VersAsís” Bella Clara Ventura
50 “VersAsís” Ariel Batista Odorio
2-50 “VersAsís” Ariel Batista Odorio
2-50 “VersAsís” Mariela Hung Sue
2-50 “VersAsís” Magali Aguilar Solorza
2-50 “VersAsís” Mariela Hung Sue
50 “VersAsís” Roberto Conde
50 “VersAsís” Zoraya Ortiz
3-50 “VersAsís” Magali Aguilar Solorza
2-50 “VersAsís” Roberto Conde
3-50 “VersAsís” Ariel Batista Odorio
Alumnos del mundo
Premio Alfred Asís Edición para los niños
Semillero mundial: 18 alumnos premiados:
1 DE 18 - Cícero Livino da Silva Neto (Brasil)
2 DE 18 - Pablo Esteban Campos Mena (Perú)
3 DE 18 - Sofía Andrade (Panamá)
4 DE 18 – Adriana Sáez Rivera (Panamá)
5 DE 18 – Liliana González (México)
6 DE 18 – Sabrina León (México)
7 DE 18 – Mayra Ayelén Jiménez (Argentina)
8 DE 18 – Gabriela Barraza (Chile)
Stephany Alcántara Tello (Cajamarca-Perú)
Premio Gabriela Mistral
Miriam Curo Zapana (Moquegua-Perú)
Obra José Carlos Mariátegui
Matilda Herrera (Caldera-Chile)
Mil poemas a la paz.
Semillero mundial: 18 alumnos premiados:
1 DE 18 - Cícero Livino da Silva Neto (Brasil)
2 DE 18 - Pablo Esteban Campos Mena (Perú)
3 DE 18 - Sofía Andrade (Panamá)
4 DE 18 – Adriana Sáez Rivera (Panamá)
5 DE 18 – Liliana González (México)
6 DE 18 – Sabrina León (México)
7 DE 18 – Mayra Ayelén Jiménez (Argentina)
8 DE 18 – Gabriela Barraza (Chile)
Stephany Alcántara Tello (Cajamarca-Perú)
Premio Gabriela Mistral
Miriam Curo Zapana (Moquegua-Perú)
Obra José Carlos Mariátegui
Matilda Herrera (Caldera-Chile)
Mil poemas a la paz.
Premios ediciones niños
Francisca González, Chile (En espera de archivo)
Alumnos de Panamá (En espera de archivos)
Alumnos de Perú (En espera de archivo)
Alumnos de Panamá (En espera de archivos)
Alumnos de Perú (En espera de archivo)
Isla Negra
Poetas del mundo
Chile
Poetas del mundo
Chile
www.alfredasis.cl